Tänapäeval valime kodulõhna peaaegu sama loomulikult kui küünla, tekstiili või mõne muu sisustuselemendi. Ometi tekkis soov anda ruumile oma lõhn palju varem kui esimesed kaasaegsed pulkadega difuuserid.
Lõhnava vaigud, taimed ja õlid on inimesi saatnud tuhandeid aastaid. Nende kasutusviisid ja otstarve on muutunud, kuid mõte on jäänud samaks – muuta ruumitunnetust lõhna abil.
Alguses oli lõhnal hoopis teine eesmärk
Ühed varaseimad lõhnaainete kasutamise jäljed pärinevad Vana-Egiptusest. Viirukeid põletati templites ja kasutati religioossetes rituaalides ning lõhnaained mängisid tolle aja kultuuris olulist rolli.
Lõhna saamiseks kasutati taimseid vaike, puitu, koort, vürtse ja muid looduslikke tooraineid. Hiljem levis viirukite kasutamine eri kultuuridesse ja traditsioonidesse.
Seega erinesid esimesed ruumilõhnastamise viisid tänastest väga – aroomi loodi lõhnaaineid põletades või kuumutades.
Kui lõhn kolis kodusesse keskkonda
Aja jooksul ei olnud lõhnad enam ainult rituaalide osa, vaid jõudsid ka igapäevasesse kodusesse keskkonda. Euroopas hakati üha rohkem otsima viise, kuidas anda ruumidele meeldiv aroom.
18. sajandil kasutati selleks dekoratiivseid brûle-parfum – spetsiaalseid anumaid, milles kuumutati lõhnaessentse või lõhnapastille. Sageli täitsid need ka sisustuselemendi rolli.
See näitab, et kodus hakati lõhna hindama mitte ainult selle otstarbe, vaid ka kogu keskkonna osana.
Rituaalist igapäevase kodulõhnani
Kodu lõhnastamine muutus aja jooksul palju lihtsamaks. Aroomi levitamiseks ei olnud enam vaja ei vaigud põletada ega keerulisi segusid valmistada.
Tänapäeval pulkkodulõhn levitab aroomi pidevalt, pihustatav kodulõhn võimaldab seda kasutada siis, kui soovite, ning lõhnaküünal täiendab lõhna küünlavalgusega.
Nii sai lõhnast eripuhkudeks või rituaalideks kasutatud elemendist loomulik osa igapäevasest kodusest keskkonnast.
Kui hakkasime lõhna levikut kontrollima
Veel üks suur muutus on võimalus palju täpsemalt kontrollida, kuidas lõhn ruumis levib.
Varem sõltus aroomi intensiivsus sellest, kui kaua lõhnaainet põletati või kuumutati. Tänapäeval saab valida mitte ainult lõhna enda, vaid ka selle leviku tugevuse, tööaja ning kohandada lõhnastamise ruumi suurusele.
Suuremates ruumides kasutatakse selleks ka ruumilõhna seadet, mis võimaldab määrata lõhna intensiivsust ja tööaega.
See näitab selgelt, kui palju on lõhnastamise põhimõte muutunud – lihtsast aromaatse aine kuumutamisest täpsemalt juhitava lõhnalevikuni.
Vana idee, tänapäevane valik
Kodu lõhnastamine ei ole tänapäevane trend. Inimesed on oma keskkonda lõhnadega muutnud juba tuhandeid aastaid – lihtsalt kasutanud selleks hoopis teistsuguseid vahendeid.
Tänapäeval saame valida mitte ainult meelepärase aroomi, vaid ka selle, kuidas see kodus levib – pidevalt, kindlal ajal või siis, kui me ise seda soovime. Just valikuvabadus ja mugavus eristavadki tänapäevast kodulõhnastamist kõige rohkem selle varasematest vormidest.
